AJALOOST JA FAKTID

Prangli gaasileiukoht avastati 1924. a naftaotsingute käigus. Gaasipursked toimusid kvaternaariaegsete savisetete vahelistest liivadest. Esimesest gaasihorisondist eraldus puurmeistri teatel 1,5 atm rõhu juures gaasi ~700 m3/h, teisest 2 atm juures 1000–2000 m3/h jakolmandast koguni 20 atm juures18 000 m3/h. Selliste selgelt ülepakutud lähteandmetega oleks gaasivarud Prangli saare piires kuni 135 mln m3, mis seletab hilisemat jätkuvat huvi Prangli gaasi vastu. Sama puuraugu purustatud suudmest eraldus veel 1945. a mitte vähem kui 50–100 m3 gaasi ööpäevas. Gaasi koostisest moodustas metaan 95–96 %, süsihappegaas 1,3–1,5 %, lämmastik 1,7–2,5 % ja rasked süsivesikud <1%. Hiljem puuriti saarele veel kuus puurauku, 1946–1947. a puuraugud nr 2 ja 3 ning 1959–1960 puuraugud nr 4, 5, 5a ja 6. Puuraukudes 2, 4 ja 5 toimusid pärast mõningat seisakut puurimises gaasipursked. Vabalt eraldunud gaasi koostis oli kõikjal sarnane puuraugust nr 1 eraldunud gaasile, st tegemist oli metaangaasiga. Märgatavalt erines aga puuraukudes 5a ja 6 määratud vees lahustunud gaasi koostis. Ehkki kõik proovid polnud võetud kvaliteetselt, ilmnes seaduspära, et Vendi liivakividest eraldus lämmastikgaas. Uuringud näitasid ka, et gaasivarude esialgsed hinnangud on selgelt ülepakutud, ning tõestasid gaasi läätselise leviku. Perspektiivseimast, 62–68 m sügavusel vahetult Prangli jäävaheaja setetel lasuvast II horisondist toimusid ka gaasipursked 1959–1960. a puuritud puuraukudest 4 ja 5 eraldub tänaseni piisavalt gaasi toiduvalmistamiseks, huvitav fakt, mis vajaks laiematki tutvustamist.

Arvestades, et tavaline gaasipõleti kulutab 1 600 kcal/h (väike 900 ja suur 2300 kcal/h) ning lugedes 95 % metaani sisaldava maagaasi kütteväärtuseks 8 000 kcal/m3, eraldub puuraugust ööpäevas gaasi umbes: 241600/800=4,8 m3 ja aastas: 3654,8=1750 m3 gaasi.