Kirik TÄNAPÄEVAL
PRANGLI LAURENTSIUSE KIRIK
Prangli saarel asub hetkel üks kirik kus toimuvad teenistused suurematel kirikupühadel näiteks lihavõtted, jõulud, Laurentsiuse päev ja muud. Igapäevaselt on kirik suletud, kuid saare ekskursiooni koosseisu üldjuhul kuulub ka kiriku külastus.
Juriidiliselt sai Prangli oma koguduse 2008 aasta sügisel. Põhjus, miks saarel oma kogudust pole siiani sündinud, on tõsiasi, et Pranglil pole kunagi ka statsionaarset kirikuõpetajat olnud. Prangli koguduse vaimulik on Ida-Harju praostkonna diakon Herki Talen. Enne Herkit teenis pikalt kogudust Kalle Rebane, kes pea kümme aastat Pranglis jutlustaja ametit pidas. Koguduse hooldajaõpetaja on Margus Kirja.
SIIN saad olla kursis Prangli Laurentsiuse koguduse uudistega.
PRANGLI KIRIKU AJALOOST
Saarel on vanade ürikute järgi asunud 4 kabelit. Esimese Prangli kabeli ehitusaeg jääb keskaega.
Saare talupojad olid pastor Wredele rääkinud, et „enne nende kolmandat põlve“ olid kaks soomalsest hülgekütti jääpangal triivinud ja tõotanud, et pääsemise korral kabelli ehitada. Mehed jõudnud Prangli idarannal maale ja asunud tõotust täitma, kabeli asupaik oli leitud sõelaga vett kandes. Hädast pääsemine oli juhtunud lauritsapäeval ja sellest saanudki kabeli kaitsjaks püha Laurentsius. Kabeli juures oli surnuaed ja kasvas püha puu – kahe sülla jämedune kask, mida keegi puutuda ei tohtinud.
Antud Prangli keskaegne kabel kuulus Läänemere kalakabelite hulka, milles hoiti hõbedast votiivkala. Idapoolsel kalda kõrgendikul, Kabelineemel paiknev kabel kui meremärk ja ühtlasi pühapaik, kus sai tormivarju otsides palveid taeva poole saata. Kuid kalakabel karmide ilmastkuolude tagajärjel lagunes ja mattus liiva alla ja hõbekala kadus jäljetult. Kuid mõni aeg hiljem Prangli mehed ostsid Kolgast 34 vasktaalri eest palke ja hakkasid kiiresti uut kabelit ehitama, see toimus 1640. aasta paiku. Uus kabel ehitati esialgu saare looderanda, kuid võeti aasta hiljem uuesti koost lahti ja ehitati uuesti Vanakabelineemel uuesti üles.
Ümbertõstmise põhjuseks võis olla pühitsetud maa ja surnuaed saare idarannal, vana koha peal või siis kabeli tähtsus meremärgina. 5.märts 1717, peeti seal jumalateenistus. Pastor Wrede sõnul oli kabel vilets kolme aknaga ilma laeta puuhoone. Armulaual käis vaid 23 inimest. 1748 või 1749 aastal ehitas Haljava parun maanõunik Stackelberg saare lääneranda uue kabeli.
Pühakoja jaoks lasti valada uus kell aastaarvuga 1748. Kuid aja jooksul hakkas hoone laudkatus läbi sadama ja nurgad mädanema ning 1824 aastaks oli hoone niivõrd ehvas seisus, et lammutati 1825 aastal. Jumalateenistust hakati pidama Keiseri talus.
Nüüd oli vaja uut kabelit, Jõelähtme kogudus selleks raha ei andnud, Haljava mõisnik teatas samuti, et tal pole võimalik kabeli ehitamist ette võtta. Ja nii ei jäänud õpetaja SCHÜDLÖFFELil muud midagi üle kui pidi ise hakkama kabeli ehituseks raha koguma. Nii osteti hea hinnaga ehituspuit Soomest Pirttisaarelt. Materjal toodi 1847 a. purjelaevadega üle mere Pranglile. Anija mõisnikult osteti 24 tosinat lauda, mille Prangli mehed koos kolme kuupsülla
paekividega paatidel saarele vedasid.
Lauritsapäeval 10.augustil 1848 pühitseti uus kabel sisse. Õpetaja Schüdlöffel oli ehituse ajal üsna kokkuhoidlik seetõttu 1860 aastal Prangli saare omanik Edmund Girard andis korralduse kabelit kaunistada. Prangli mõisahärra Edmund oli olnud suur muusikamees, tihti mänginud ta kabelis orelit. Kuid vaid 27 aastasena detsembri kuus hukkus Edmund koos oma õemehega paadiõnnetuses Prangli lõunakalda lähedal.
1908 aastal uuendati taas kabeli torni ja katust, parun Etienne Girard oli selleks 100 rubla annetanud.